Töö eest saadava tasu liike ning lepingu vorme on erinevaid. Selles postituses räägin kahest kõige levinumast: töötasust ja juhatuse liikme tasust.
Töötasu ehk palka makstakse aktiivse töö tegemise eest ning alates 01.01.2024 on miinimumpalk Eestis 820€ bruto. Netos teeb see 763,18€ eeldusel, et palga saaja kasutab ära maksimaalse tulumaksuvaba miinimumi, ei ole pensionär ning on liitunud kogumispensioni 2. sambaga.
Ravikindlustus tekib töötajale 14 päeva peale töötamise registrisse kandmist ning kehtib peale töösuhte lõppu veel 2 kuud. Ravikindlustus kehtib isegi siis, kui tööandja ei ole TSD-d esitanud või mõni kuu ei ole palgamakset toimunud.
Juhatuse liikme tasu makstakse juhatuse liikmele ettevõtte juhtimise eest.
Miinimumtasu kohustus puudub, KUID kui see on inimese ainuke sissetulek, siis ravikindlustuse tekkimiseks peab olema deklareeritud ja makstud sotsiaalmaksu miinimum, mis alates 2024a on 239,25€ (arvutuse aluseks 725€ bruto, 725*0,33= 239,25). Kuna juhatuse liikmel ei ole töötuks jäädes õigust töötuskindlustushüvitisele, siis ei peeta tasult kinni ega lisata sellele ka töötuskindlustusmaksu ( vastavalt 1,6% ja 0,8%). Seega kui maksta juhatuse liikmele samuti 820€ brutotasu, tuleb netoks 773,68€, eeldusel, et kasutatakse ära maksimaalne lubatud tulumaksuvaba summa ja inimene on liitunud kogumispensioni 2.sambaga.
Oluline on veel silmas pidada, et ravikindlustus tekib juhatuse liikmel TSD esitamisega ehk tasu väljamaksmisele (palgapäevale) järgneva kuu 10.ndal kuupäeval ning kehtib sealt edasi järgmise kuu 10.kuupäevani. Kui ettevõte TSD-d ei esita või mõni kuu tasu maksnud ei ole, siis ei ole inimesel ka ravikindlustust.
Erisusi on veelgi, kuid need on tasu maksmise vaatenurgast kõige olulisemad. Seega, kui oled väikeettevõtte omanik ning planeerid maksudelt “kokku hoida”, mõtle läbi, kas Sa ei “tulista iseendale jalga” sellega.
Ja muidugi esita kõik deklaratsioonid maksuametile õigeaegselt 😊